Otseteed: sisu | otsing | sektsiooni alammenüü

Tallinna Virtuaalne Ülikool 

Marju Kõivupuu tutvustab loenguteemat järgnevalt: „Rahvad ja kultuurid on eri aegadel paikadele, mida nad on pidanud oma koduks ja kodumaaks, omistanud ikka erisuguseid tähendusi. Tänu Eesti paiknemisele ida ja lääne vahel, on siit kulgenud läbi suuremad ja vähemad rahvusvahelised kaubateed nii maitsi kui meritsi. Kultuurilised ja poliitilised suhted naaberrahvastega on läbi aja olnud nii vabatahtlikud kui pealesunnitud, piirid on olnud ühendajaks ja lahutajaks. Eestlastega koos on Eesti aja- ja kultuurilugu kujundanud sajandite vältel teised rahvad, siinsed vähemuskultuurid - baltisakslased, põlisvenelased Peipsiveeres, rannarootslastest asukad Lääne-Eestis ja väikesaartel. Kas me tunneme ära nende paigavaimu, selle salapärase genius loci, mis seob meid juuripidi Eestiga? Kas ma tahame teada ja tunda?“

PhD Marju Kõivupuu on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse kultuuriuuringute vanemteadur. Tema peamisteks uurimissuundadeks võrdlev rahvausund (etnomeditsiin, surmakultuuri suundumused) rituaalsed maastikud ning lokaalkultuurid (Lõuna-Eesti ning Eesti vene vanausuliste folkloor ja kultuur). Tema sulest on monograafiatena ilmunud „Rahvaarstid Võrumaalt: Noor ja vana Suri Hargla kihelkonnast“ (2000), „Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel“ (2003) (raamat tunnistati 2004. aastal TLÜ parimaks teadusmonograafiaks) ning „Hinged puhkavad puudes“ (2009). Marju Kõivupuu pälvis 1995. aastal rahvaluule kogumise eest Eesti Vabariigi Presidendi peapreemia.

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License