Otseteed: sisu | otsing | sektsiooni alammenüü

Tallinna Virtuaalne Ülikool 

Selleks, et üht keelt kirja panna, on vaja kirjasüsteemi ja sobivat meetodit (ortograafia) selle süsteemi rakendamiseks sõnade kirjutamisel. Kuigi see võib tunduda lihtsalt tehnoloogia rakendamisena, pole see sugugi nii. Kirjasüsteemid ja ortograafiad annavad keelele selge identiteedi ning sotsiaalse ja kultuurilise tähenduse. Neid võib kasutada rahvuslike ja subkultuursete identiteetide loomiseks; isegi üksikutel tähtedel või diakriitikutel võib olla sümboolne tähendus. Mark Sebba loeng kasutab hulgaliselt näiteid eri keeltest üle maailma, et näidata, kuidas kirjasüsteemid ja ortograafiad on kultuuriliselt ja poliitiliselt olulised ning samal ajal ka keerulised ja vastuolulised.

Mark Sebba on teinud uuringuid pidžinitest ja kreoolkeeltest ning konversatsioonilisest koodivahetusest. Läbi selle on tal tekkinud huvi suhteliselt uudse valdkonna, ortograafia sotsiolingvistika vastu, mis uurib õigekirja ja kirjalike süsteemide kultuurilisi ja sotsiaalseid aspekte. Viimasel ajal on tema huviobjektiks saanud kirjalikud mitmekeelsed tekstid nagu ajakirjad, veebilehed ja avaliku ruumi muud tekstid, mis sisaldavad mitut keelt. Tema lähenemine uurib mitmekeelseid tekste kui kirjaoskuse praktikaid, mis toetuvad keelte eri repertuaaridele, visuaalsetele kujunditele ja ruumi korrastamisele. Mark Sebba ettekandele järgneb diskussioon, mida veab TLÜ Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi vanemteadur Anastassia Zabrodskaja.

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License