Otseteed: sisu | otsing | sektsiooni alammenüü

Tallinna Virtuaalne Ülikool 

„Evolutsioonipsühholoogid on korduvalt üritanud selgitada küsimust, kuidas on tekkinud kunst. Seda eriti pärast Geoffrey Milleri 2000. aastast pärit väidet, et kunst pärineb Pleistotseeni ajastikust, kus kunst oli meessoo väljendusvorm paarilise ligitõmbamiseks; samuti pärast Randy Thornhilli ning Steven Gangestadi 1999. aastal toimunud eksperimente, mis viitasid, et sümmeetria väärtustamine kujunes välja seetõttu, et näojoonte sümmeetria tähendab head reproduktiivset tervist. Need teooriad tekitavad paljudes antropoloogides äratundmise.

Émile Durkheim väitis juba 1901. aastal, et sotsiaalkultuurilisi nähtusi „ei tohiks ajada segamini bioloogiliste nähtustega, sest need sisaldavad representatsioone ja tegevusi; samuti ei tohiks neid ajada segamini psühholoogiliste nähtustega, mis eksisteerivad vaid indiviidi teadvuses.“ Kuid evolutsioonibioloogia ja -psühholoogia on viimase saja aasta jooksul palju edasi arenenud.

Kui antropoloogia suudab nende avastusi ära kasutada ilma 19. sajandi teaduse vigade kordamiseta, siis võime tõepoolest saada rohkem teada sellest, kuidas ja miks kunst inimkultuuris tekkis. Etoloog Tinbergen andis neli kuulsat küsimust mis tahes sotsiaalse käitumise tekkimise kohta. Neid küsimusi saab kasutada ka kunstiteemalistes antropoloogilistes juhtumiuuringutes," tutvustab oma loengu temaatikat prof Robert Layton ise.

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License